Maailmapärandi nimekirjas on nüüd 936 mälestist
29.06.2011
19.–29. juunil istub Pariisis koos UNESCO maailmapärandi komitee, mille liige on praegu ka Eesti. Eesti delegatsiooni juhivad Mart Kalm Eesti Kunstiakadeemiast, Urve Sinijärv Keskkonnaministeeriumist ja Eesti suursaadik UNESCO juures Marten Kokk.
Maailmapärandi nimekirja kantakse kõige olulisemad inimkonna ja maa ajalugu sümboliseerivad loodus- ja kultuuripärandi paigad. Tänavu arvati nimekirja kolm uut loodus-, üks sega- ja 21 kultuurimälestist. Kokku on nimekirjas nüüd 936 paika.
Hoolimata avalikult heaks kiidetud kokkuleppest, et nimekiri peaks esindama võrdselt kõiki maailma piirkondi ja olema eeskujuks kohaliku pärandi kaitsel, on sinna pääsemine kujunemas nö olümpiamängudeks suurema esindatuse nimel. Enim on ülemaailmselt tunnustatud pärandit Itaalial, Hispaanial, Hiinal, Prantsusmaal ja Saksamaal, kes kõik said lisa ka tänavuste uute kannetega. „Kahjuks on maailmapärandi komitee tegevus muutunud iga aastaga järjest poliitilisemaks ja ekspertide roll on selle võrra vähenenud. See on kahtlemata suund, millele Eesti kavatseb jätkuvalt vastu seista, et maailmapärandi nimekiri säilitaks aastakümnetega kättevõidetud autoriteedi,“ sõnas suursaadik Marten Kokk.
Huvitavamatest paikadest võib esile tõsta kogu maailma aiakujundust mõjutanud Pärsia aedu – alates 6. sajandist eKr kõrbesse rajatud paradiisiaia peegeldustest olid välja valitud üheksa Iraanis asuvat aeda. Põhja-Jaapani 12. sajandist pärinev Hiraizumi linn ja ümbritsev eripalgeliste jaapani aedadega maastik on budismi ideaalmaailma näide.
Moodne pärand, mis on nimekirjas alaesindatud, sai täiendust Walter Gropiuse 1910. aastal kavandatud Faguse tehase näol Saksamaal. Samas lükati tagasi moodsa arhitektuuri pioneeri, arhitekt Le Corbusier’ 19 majast koosnev ja kuue riigi esitatud seeria. Majade valik oli halvasti põhjendatud ja maailmapärandit ei taheta siduda mitte kuulsate nimedega, vaid jääda paikade keskseks. Oma esimesed maailmapärandi kohad said tänavu kirja Araabia Ühendemiraadid ja Barbados.
Maailmapärandi nimekirja saamise ettevalmistamine kestab aastaid. Kandidaate hindavad rahvusvahelised eksperdid, kelle ülesanne on juhtida tähelepanu ka nõrkustele. Enamasti on selleks haldussuutmatus, loodusõnnetused, mälestisi kurnav turism, looduspaikadel sageli ka vastuolulised majandushuvid: vihmametsade hävitamine, kulla- ja uraanikaevandused jms.
Ekspertide hinnangul tuleks probleemidele lahendus leida enne maailmapärandi hulka arvamist, sest siis on riikide huvi olukorda parandada kõige suurem. Paraku pidas tänavune 21 riigist koosnev komitee õigemaks kanda põhjendatud taotluste kõrval nimekirja ka puudulikult kaitstud kohti. Eesti delegatsioon oli otsuste langetamisel raskes seisus, sest kõigist esitatud taotlustest tervelt 13 olid komitee liikmete endi esitatud. Häälteenamusega suruti nimekirja paiku, millega ekspertorganisatsioonid olid soovitanud pigem edasi töötada. Samas on just rahvusvaheline tunnustus paljude maailma piirkondade jaoks esimene samm, et kohalikud oma pärandit hindaksid ja hoiaksid.
Maailmapärandi komitee järgmine istung toimub 2012.a suvel Peterburis.