Viie riigi mäluasutused esitasid ühistaotluse Siberi vangilaagritest saadetud kasetohukirjade lisamiseks UNESCO maailma mälu registrisse

29.11.2023

UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon esitas täna Eesti, Läti, Leedu, Poola ja Ukraina mäluasutuste nimel UNESCOle ühistaotluse GULAGi vangilaagritest saadetud kasetohule kirjutatud kirjade kandmiseks UNESCO Maailma mälu registrisse. Eestis on kasetohule kirjutatud kirjad hoiul Vabamus ja Eesti Ajaloomuuseumis.

Viie riigi UNESCO rahvuslike komisjonide ja mäluasutuste koostöös ette valmistatud taotlus sisaldab 148 dokumenti aastatest 1940-1965, mis on hoiul kokku 31 mäluasutuses. Dokumentide sekka kuuluvad kasetohule kirjutatud Siberi vangilaagritest saadetud kirjad ning muud isiklikud dokumendid, mille on loonud poliitvangid või küüditatud.

„Kasetohukirjad on Vabamu kogude üheks tähelepanuväärsemaks rohkem kui 30-osaliseks kollektsiooniks, mille üle oleme väga uhked. Nende tähendus toob hästi välja meie inimliku vajaduse kontakti ja suhtluse järele oma lähedastega, seda ka kõige ebainimlikemates ja raskemates oludes. Kasetohukirjadele on pandud kirja nii õnnitlus- ja pühadesoove kodustele, ülestähendusi söödud toidust kui ka märkmeid laagrielu kohta. Oleme südamest tänulikud inimestele, kes on aidanud kaasa selle pärandi säilimisele ning annetanud kirju Vabamu kogudesse,“ rääkis Vabamu tegevdirektor ja juhatuse liige Karen Jagodin.

Eesti Ajaloomuuseumi juhatuse liikme Jaanus Rohumaa sõnul kuuluvad muuseumi kogusse emotsionaalseid tekste sisaldavad kasetohust märkmik, õnnitluskaardid, joonistused ja kirjad aastatest 1941-1947, millest igaüks avab omamoodi kirjutaja või joonistaja traagilist saatust. „Sellest kollektsioonist õhkub lootust jääda ellu ning igatsust oma lähedaste ja kodu järgi,“ lisas ta.

„Kasetohule kirjutatud Siberi vangilaagritest saadetud kirjade esitamine UNESCO maailma mälu registrisse on suurepärane näide viie riigi mäluasutuste koostööst meid kõiki puudutanud valusate ajaloosündmuste mõtestamisel. Mäluasutustel on oluline roll keerulise minevikupärandi teadvustamisel ja uute tulevikulootuste kujundamisel,“ ütles UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretär Kerli Gutman-Normak.

UNESCO maailma mälu register koondab ülemaailmse väärtusega dokumendipärandit. Register on avalikkusele kõige tuntum osa laiemast maailma mälu programmist, mille eesmärk on soodustada mäluasutuste koostööd, et dokumendipärand säiliks ja sellele oleks tagatud ligipääs. Hetkel on registris kokku 494 kannet.

Eestiga seotud kandeid on maailma mälu registris kaks – koos Läti ja Leeduga esitatud Balti keti dokumendipärand (2009) ning Taani, Eesti, Läti, Poola, Saksamaa ja Belgia koostöös esitatud Hansa Liidu dokumendid (2023). Otsus kasetohukirjade maailma mälu registrisse kandmise kohta tehakse kõige varem 2025. aasta mais.