UNESCO piloteeris Eestis koolitust kultuuripärandi kaitsest relvakonflikti korral
11.01.2024
11. jaanuaril lõppes Tallinnas rahvusvaheline koolitus kultuuriväärtuste kaitsest relvakonflikti korral. UNESCO, Eesti Kaitseväe, Kaitseministeeriumi, Kultuuriministeeriumi ja Muinsuskaitseameti koostöös läbiviidud koolituse raames keskenduti kultuuriväärtuste kaitse parimatele praktikatele ja Eesti pärandivaldkonna kriisivalmidusele.
Kolmepäevase koolituse esimesed kaks päeva olid suunatud eelkõige tsiviil-militaarkoostöö valdkonna tegev- ja reservväelastele. Koolituse kolmandal päeval külastati Niguliste kirikut ning arutleti Kultuuriministeeriumis toimunud laiemal ümarlaual pärandikaitse parimate praktikate ning kriisivalmiduse teemadel.
„Kultuuriväärtuste kaitse koolituse sihtgrupiks olid kaitseväe ja maakaitse tsiviil-sõjalise koostöö ohvitserid, ka Läti ja Leedu kolleegid ning sõjaväepolitsei ohvitserid ja kaitseväe juristid. Koolitus oli esimene samm, et anda alusteadmised ja planeerimise praktilised oskused kaitse all olevate objektide kaitsmiseks, kahjustamise või varastamise tõkestamiseks ning juba hävitatud kultuuriväärtuste fikseerimiseks. Eesmärgiks oli ja on teadvustada kaitseväelastele kultuuriväärtuste kaitsmise olulisust sõjaajal ning edendada koostööd tsiviilstruktuuridega,“ ütles kaitseväe peastaabi tsiviil-sõjalise koostöö ja otseteavituse jaoskonna ülem kolonelleitnant Gert Treu.
Oleme väga tänulikud, et selline kursus on ellu kutsutud ning meil oli võimalus panustada ja sellest õppida. Kultuuripärandi kaitse nii sõja kui ka rahu ajal on väga oluline, sest ajalooliste hoonete, esemete, paikade ja identiteedi sümbolite hävimine mõjub hingematvalt. Nende kaitsmine, taastamine ja ülesehitamine aitab raskel ajal säilitada moraali ja lootust. Näeme seda täna selgelt ka Ukraina sõjakollete kogemusest. Loodame väga, et Tallinnas katsetatud koolitusest saab tõhus tööriist pärandivaldkonna kriisivalmiduse kasvatamiseks nii Eestis kui ka mujal,” rääkis Muinsuskaitseameti muuseumide ja kunstipärandi osakonna juhataja Janika Turu.
Eesti ratifitseeris Haagi konventsiooni 1995. aastal ning selle kaks protokolli 2005. aastal. Äsja lõppes ka Eesti nelja-aastane mandaat Haagi konventsiooni II protokolli komitee liikmena. Haagi konventsiooni osalised kohustuvad austama oma ja teiste osalistele territooriumil asuvaid kultuuriväärtusi. Kultuuriväärtusi ei tohi kasutada sõjalistel eesmärkidel, samuti kohustutakse tõkestama kultuuriväärtuste lõhkumist, vargusi ja röövimisi ning tegema ka rahuajal ettevalmistusi kultuuriväärtuste kaitsmiseks võimaliku relvakonflikti ajal.
Koolitus on avalöök UNESCO ürituste sarjale 2024. aastal, millega tähistatakse Haagi konventsiooni 70. aastapäeva ja selle teise protokolli 25. aastapäeva.