Üheksa Balti naisteadlast pälvisid “Naised teaduses” stipendiumid
27.11.2025
Täna, 27. novembril toimub Riias Läti Teaduste Akadeemias Balti riikide “Naised teaduses” stipendiumikonkursi pidulik auhinnatseremoonia. Tegemist on teist aastat järjest korraldatava konkursiga, mille on ellu kutsunud Eesti, Läti ja Leedu Teaduste Akadeemiad koostöös UNESCO Rahvuslike Komisjonidega.
Stipendiumi eesmärk on aidata kaasa naisteadlaste nähtavusele, edendada soolist võrdõiguslikkust teadusmaailmas ning inspireerida teadlaste järgmisi põlvkondi.
Eestis ja Leedus anti kokku neli stipendiumi teaduste doktoritele ja neli doktorantidele loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste või põllumajanduste ja veterinaaria valdkondades, lisaks said kaks teaduste doktorit stipendiumi sotsiaal- ja humanitaarteadustes. Lätis anti kaks stipendiumi loodusteaduste, tehnikateaduste ning meditsiini- ja terviseteaduste valdkonnas – üks doktorile ja üks doktorandile – ning üks stipendium teaduste doktorile sotsiaal- ja humanitaarteadustes.
Iga stipendiaat saab 7000-eurose stipendiumi, mida rahastavad Eesti Haridus- ja Teadusministeerium, Läti Haridus- ja Teadusministeerium ning Leedu Haridus-, Teadus- ja Spordiministeerium. Ühine auhinnatseremoonia edastatakse otseülekandena Läti Teaduste Akadeemiast 27. novembril ning on jälgitav ka Eesti Teaduste Akadeemia veebilehel: Women in Science Baltic Fellowship Awards 2025 – Eesti teaduste akadeemia
Laureaadid
EESTI
Eesti Maaülikooli metsanduse ja inseneeria instituudi biotehnoloogia nimetatud nooremprofessor Renu Geetha Bai pälvis stipendiumi loodusteaduste, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteaduste või põllumajanduste ja veterinaaria doktorikraadiga teadlaste kategoorias. Ta töötab välja nanopreparaati, mis sisaldab vetikatest eraldatud astaksantiini ja fukoidaani, ja mille lisamine nahahooldustoodetesse võib ennetada naha päikesekahjustusi ja seeläbi vähendada nahavähi riski. Astaksantiin pakub suurepärast nahakaitset ja sel on vananemis-, põletiku- ja vähivastased omadused, ent ühend on ebastabiilne. Fukoidaanil on samuti põletiku- ja vähivastased omadused ja see toetab samuti naha kaitsevõimet, ent seda leidub vetikates väga vähe. Nende kahe aine koostoimes seevastu on võimalik mõlema positiivseid omadusi võimendada ja puudusi leevendada.
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi doktorant-nooremteadur Katriin Reedo sai stipendiumi samade valdkondade doktorantide kategoorias. Tema uurimistöö panustab püriidipõhiste päikesepatareide arendamisse. Püriiti leidub maakoores piisavalt ning see on väga soodne ja keskkonnasõbralik materjal. Katriin Reedo töö tulemused aitavad suurendada jätkusuutliku päikeseenergia kättesaadavust ja võivad vähendada vastavate tehnoloogiate maksumust. Lisaks on uurimusel potentsiaali kosmoserakendusteks: koostöös Euroopa Kosmoseagentuuriga uuritakse püriidist päikesepatareide kasutamist energia tootmiseks Kuul.
Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi keelepoliitika ja eesti keele teise keelena kaasprofessor Kerttu Rozenvalde pälvis stipendiumi humanitaar- ja sotsiaalteaduste doktorikraadiga teadlaste kategoorias. Tema uurimistöö käsitleb keelepoliitikat, eriti hariduskeelepoliitikat ja keeleideoloogiaid, aga ka eesti keele omandamist ja õpetamist teise keelena ning keeleõppekorralduslikke küsimusi. Muu hulgas on ta uurinud kõrghariduse ingliskeelestumist: kuidas akadeemilised töötajad kasutavad ülikoolitöös inglise ja eesti keelt, kuidas üliõpilased ingliskeelsete õpingutega toime tulevad, kuidas nad tajuvad oma keelepädevust seoses (varjatud) keelenõuetega ning kuidas need kogemused peegeldavad varjatud keelepoliitikat Eesti kõrghariduses.
Vaata videotest, kuidas Eesti laureaadid oma teadusprojekte tutvustavad.
LÄTI
Elīna Pavlovska (Läti Ülikool) lõi mudeli kirjeldamaks elektronide käitumist põrkeseadmetes ja meetodi elektronide ainulaadsete „sõrmejälgede“ tuvastamiseks.
Dr Monta Brīvība (Läti Biomeditsiiniliste Uuringute ja Õppekeskus) uuringud keskenduvad Läti populatsiooni genoomi uurimisele ja genoomsete andmete integreerimisele tervishoidu.
Dr Jana Kukaine (Riia Stradiņši Ülikool) sünteesib oma kunstiuuringutes feministlikke ja keskkonnahumanitaarteaduslikke teadmisi, otsides teoreetilisi vahendeid, mis võimaldaksid esile tõsta Balti kunsti eripära.
LEEDU
MSc Greta Striganavičiūtė (Leedu Põllumajanduse ja Metsanduse Uurimiskeskus) uurib metsaökosüsteemides akumuleeruvaid keskkonna saasteaineid, sellest tulenevaid füsioloogilisi reaktsioone puudel ja võimalusi erinevate puuliikide kaitseks nende mõjude eest.
Dr Mažena Mackoit-Sinkevičienė (Vilniuse Ülikool) tegeleb kvanttehnoloogiate arendamisega, et võimaldada oluliselt täpsemaid mõõtmisi ja liikuda järgmise põlvkonna kvantandurite ja kellade suunas.
Dr Rūta Ubarevičienė (Leedu Sotsiaalteaduste Uurimiskeskus) uurib rände- ja segregatsiooniprotsesside vastastikmõju ja võimalusi uurimistulemuste rakendamiseks poliitikakujundamisse.