Eesti esitas sanditamiskombestiku UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja

25.03.2025

Kultuuriminister Heidy Purga allkirjastas 25.märtsil taotluse, millega esitatakse Eesti mardi- ja kadrisandiks käimise traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Otsus nimekirja kandmise kohta tehakse UNESCOs 2026. aasta detsembris.
“Meie kultuuripärand on rikkalik tänu inimestele, kes traditsioone ja tavasid väärtustavad ning elus hoiavad. Mardi- ja kadrisandiks käimine on eestlaste jaoks oluline põlvkondade ülene tava, mida ootavad ja milleks valmistuvad ühtemoodi nii lapsed kui ka täiskasvanud. Loodan, et santimise traditsiooni teekond esindusnimekirja jõuab eduka lõpuni ja on väärikaks täienduseks teistele sealsetele näidetele meie elavast pärandist,” ütles kultuuriminister Heidy Purga.

Taotluse koostamist eest vedanud Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liikme ja santimise koostöökogu esindaja Kati Taali sõnul on santimisel olnud alati oluline roll kogukondliku läbikäimise ja suhtlemise seisukohalt. “Erinevalt teistest UNESCO esindusnimekirja jõudnud paikkondlikest traditsioonidest on sanditamine üle-eestiliselt tuntud ja armastatud komme. Ilmselt on Eestis vähe neid inimesi, kes poleks kas ise santimas käinud või sante võõrustanud,” ütles ta.

Sanditamine on kahe osapoole, külla tulnud mardi- või kadrisantide ja vastuvõtva pererahva, omavaheline traditsioonipõhine mänguline suhtlus. Maskeerunud sanditajad küsivad pererahvalt mõistatusi, mängivad pilli, tantsivad, laulavad, teevad nalja ja lõbustavad pererahvast. Pererahvale soovitakse eesootavaks aastaringiks õnne, edu, tervist ja muid häid soove. Selleks, et kõik need head soovid idanema ja vilja kandma hakkaksid, “külvatakse” põrandale viljateri, herneid või isegi riisi. Pererahvas tänab sante omapoolsete andidega, pakkudes toidukraami, maiustusi ning uuemal ajal ka raha.

Sanditamisrituaalis on oluline osa traditsioonilistel regilauludel, kus jutustatakse oma tuleku põhjust, kirjeldatakse läbitud teekonda ning mangutakse ande, aga lauludega võidakse ka tänada ning nende saatel lahkuda. Nooremapoolstete sanditajate repertuaarist leiab pigem ka kaasaegseid laulukesi. Ühe õhtu jooksul käivad sanditajate seltskonnad tavaliselt mitmes peres. Nende etteasted põhinevad traditsioonidel, mida vaheldatakse käesoleval hetkel ühiskonnas aktuaalsete teemade ja persoonidega.

Sanditamas käiakse mardilaupäeval, 9. novembril ja kadrilaupäeval, 24. novembril ehk mardi- ja kadripäeva eelõhtutel. Mõnel pool joostakse katri ka 25. novembril.

Mardi- ja kadrisandiks käimine on saanud uut hoogu juurde tänu Eesti Folkloorinõukogu aktsioonile „Hakkame santima”, mis sai alguse 2018. aastal. Nende aastate jooksul on tugevnenud aktiivsete sanditajate ja perede võrgustik üle Eesti ning viiakse läbi mardi- ja kadrisanditajate rahvaloendust. Taotluse koostamisel andis olulise panuse kogukonna esindajatest koosnev sanditamiskombestiku koostöökoda, kus mõeldi ühiselt läbi ja pandi kirja sanditamiskombestiku kestmiseks olulised tegevused.

UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja on juba kantud Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, seto leelo, Võromaa suitsusauna traditsioon, mulgi pudru valmistamine ja söömine Mulgimaal ning Eesti ja Ukraina koostöös esitatud Ukraina lihavõttemunade (põssankade) kaunistamise traditsioon. Kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirjas on ühepuulootsiku ehitamine ja kasutamine Soomaal.

Lisainfot leiab lehelt www.hakkamesantima.ee ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse kodulehelt vaimse kultuuripärandi nimistust.