Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni nimekirjad
Konventsiooniga loodi inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri (art 16), kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekiri (art 17) ning register, kuhu koondatakse häid näiteid vaimse kultuuripärandi kaitsemeetmetest (art 18).
Nimekirjad tutvustavad kultuurinähtusi rahvusvahelisel tasandil ning peegeldavad maailma kultuurilist kirevust. Eesmärgiks on suurendada teadlikkust vaimsest pärandist, elavdada kultuuridevahelist dialoogi ning vahetada kogemusi edukaks osutunud vaimse kultuuripärandi kaitsemeetmete osas. Kõik vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga liitunud riigid saavad esitada taotlusi kultuurinähtuste kandmiseks nendesse nimekirjadesse ja registrisse. Kõikide taotluste esitamise tähtaeg on iga aasta 31. märtsil ja seda tuleb teha vastavatel vormidel. Taotluste koostamisel on keskne roll kogukonnal – inimestel, kelle kultuuripärandiga on tegemist, sest vaid nemad saavad määratleda, mis on nende jaoks vaimne pärand ja millised abinõud aitavad kõige paremini kaasa selle püsimisele elavas kasutuses. Nimekirjadesse saab esitada vaid selliseid kultuurinähtusi, mis on kantud antud riigi vaimse kultuuripärandi nimistusse.
Inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekiri sisaldab 2023. a 8. detsembri seisuga 611 kannet.
Eestil on esindusnimekirjas neli kultuurinähtust:
- Kihnu kultuuriruum
- Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon
- Seto leelo
- Võromaa suitsusaunatraditsioon
Kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekiri sisaldab 2023. a 8. detsembri seisuga 82 kannet.
Eestil on selles nimekirjas üks kultuurinähtus:
Haabja ehitamine ja kasutamine Soomaal
Nimekirja kuulumine ei kaitse kultuurinähtust iseenesest, oluline on luua selle elujõulisust toetavad tingimused. Seetõttu ongi kandetaotluse oluline osa kogukonna ja riigi koostöös koostatud kaitsekorralduskava. Läbimõeldud ja laiapõhjalise kaitsekorralduskava koostamine hoogustab ka kogukonna aktiivsust ning tõstab kultuuripärandi tähendust nende endi silmis. Elavas kasutuses saavad püsida vaid need kombed, tavad ja nähtused, mis on inimestele olulised.
Vaimse kultuuripärandi kaitsemeetmete register sisaldab 2023. a 8. detsembri seisuga 37 kannet.