Vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon

UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsioon võeti vastu 2003.a. Konventsiooni eesmärgiks on kaitsta vaimset kultuuripärandit; tagada austus kogukondade, rühmade ja üksikisikute vaimse kultuuripärandi vastu; tõsta kohalikul, riigi ja rahvusvahelisel tasandil teadlikkust vaimse kultuuripärandi olulisusest ning pakkuda rahvusvahelist koostööd ja abi. Eesti ühines konventsiooniga 2006.a jaanuaris, olles selle 31. liikmesriik. 2022.a seisuga on konventsiooniosaliste arv kasvanud 180ni.

Konventsiooni kõrgeim volitatud organ on konventsiooniosaliste üldkogu, mis koosneb kõigi konventsiooniga ühinenud riikide esindajatest. Üldkogu koguneb korralisele istungile üks kord kahe aasta jooksul. Üldkogu võib kokku tulla erakorralisele istungjärgule oma otsuse alusel või valitsustevahelise vaimse kultuuripärandi kaitse komitee või vähemalt ühe kolmandiku konventsiooniosaliste taotlusel.

Üldkogu võtab vastu strateegilised otsused konventsiooni rakendamise kohta ning valib valitsustevahelise vaimse kultuuripärandi kaitse komitee 24 liiget. Komitee liikmesriigid valitakse neljaks aastaks. Iga kahe aasta järel vahetab üldkogu pooled komitee liikmesriikidest välja. Komitee liikmesriikide valimisel järgitakse tasakaalustatud geograafilise esindatuse ja rotatsiooni põhimõtteid. Komitee liikmesriike ei valita kaheks järjestikuseks tähtajaks. Liikmesriigid valivad oma esindajateks isikud, kes on pädevad vaimse kultuuripärandi eri valdkondades. Komitee korralised istungid toimuvad kord aastas, kuid komitee võib kokku tulla ka erakorralisele istungile kahe kolmandiku liikmesriikide taotlusel.

Komitee põhiülesandeks on kaasa aidata konventsiooni eesmärkide saavutamisele ja anda soovitusi vaimse kultuuripärandi kaitsemeetmete kohta. Komitee koostab konventsiooni rakendusjuhised ja vaimse kultuuripärandi fondi kasutamise esialgse kava ning esitab need üldkogule kinnitamiseks. Komitee koostab konventsiooniosaliste ettepanekute alusel inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ja kiireloomulist kaitset vajava kultuuripärandi nimekirja kooskõlas konventsiooni artiklitega 16 ja 17.  Samuti valib komitee esitatud ettepanekute alusel välja programmid, projektid ja tegevused, mis kajastavad kõige paremini konventsiooni põhimõtteid ja eesmärke (art 18). Komitee otsustab ka rahvusvahelise abi eraldamise (art 22), kontrollib konventsiooniosaliste perioodilisi aruandeid (art 29) ja teeb neist üldkogu jaoks kokkuvõtteid.

Perioodilise aruandluse intervall on kuus aastat. Aruandeid esitatakse regioonide kaupa ning kuueaastase tsükli viimane aasta jääb globaalsete kokkuvõtete tegemiseks. Eesti esitas oma aruande koos teiste Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidega 2021. aasta lõpus.

Eesti oli komitee liige aastatel 2006-2010. Eestit esindas Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor ja UNESCO ERK nõukogu esimees Kristin Kuutma. Professor Kuutma oli aastatel 2006-2007 komitee aseesimees ning juhtis aastatel 2009-2010 vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja kandetaotlusi hindava alakomitee tööd.