1954.a Haagi konventsioon kultuuriväärtuste kaitse kohta relvakonflikti korral ja selle lisaprotokollid
1954.a Haagi konventsiooniga on 2022.a aprilli seisuga liitunud 133 riiki. Eesti ühines Haagi konventsiooniga 1995. aastal. Haagi konventsioon käsitleb kultuuriväärtuslike vallas- ja kinnisasjade kaitset relvakonfliktide korral. Konventsiooniosalised kohustuvad austama oma territooriumil ning teise konventsiooniosalise territooriumil asuvaid kultuuriväärtusi. Kultuuriväärtusi ei tohi kasutada sõjalistel eesmärkidel, sest nii võivad need muutuda rünnaku sihtmärgiks, teisalt tuleb hoiduda igasugustest vaenuaktidest kulturiväärtuste suhtes. Nimetatud kohustusi võib rikkuda ainult “tungiva sõjalise vajaduse” korral. Lisaks sellele kohustuvad konventsiooniosalised tõkestama kultuuriväärtuste lõhkumist, vargusi ja röövimisi ning tegema ka rahuajal ettevalmistusi oma kultuuriväärtuste kaitsmiseks võimaliku relvakonflikti ajal.
Samaaegselt konventsiooniga võeti vastu ka selle esimene protokoll, millega on 2022.a aprilli seisuga liitunud 110 riiki. Eesti ühines esimese protokolliga 24.12.2004. a ja see jõustus Eesti suhtes 17.04.2005. Esimene protokoll käsitleb riikide kohustust takistada kultuuriväärtuste väljaviimist okupeeritud territooriumilt, keelust hoolimata välja viidud kultuuriväärtuste hoiule võtmist ja kohustust need relvakonflikti lõppedes tagastada. Protokolli vastuvõtmise ajendiks oli Teise maailmasõja ajal kogetud kultuuriväärtuste röövimine.
Jätkuv kultuuriväärtuste hävitamine erinevates konfliktides endisel Jugoslaavia territooriumil ja mujal tõi välja senise süsteemi puudused. Täiendavate meetmete kehtestamiseks võeti 1999.a vastu konventsiooni teine protokoll, mis jõustus 2004.aastal. 2022.a aprilli seisuga on teise protokolliga liitunud 85 riiki. Eesti kiitis teise protokolli heaks 24.12.2004. a ja see jõustus Eesti suhtes 17.04.2005.aastal. Teine protokoll täpsustas sõjalisel vajadusel põhineva erandi kasutamise, tõi sisse tõhustatud kaitse süsteemi inimkonnale väga oluliste kultuuriväärtuste jaoks, millel on piisav riiklik kaitse ja mida ei kasutata sõjalisel eesmärgil. Kui kõik kriteeriumid on täidetud, kantakse objekt tõhustatud kaitse alla võtmiseks protokolliosaliste taotluse alusel vastavasse nimekirja. Samuti sätestas teine protokoll individuaalse kriminaalvastutuse mälestiste hävitajatele või rüüstajatele ja asutas 12-liikmelise komitee kultuuriväärtuste kaitse edendamiseks ja konventsiooni rakendamiseks. Olulise muudatusena kohaldatakse teist protokolli ka nende relvakonfliktide puhul, mis ei ületa ühe protokolliosalise territooriumi piire, kuid samas ei laiene see riigisisestele rahutustele, nagu mässud ning üksikud vägivallapuhangud.
Konventsiooniga võetud kohustuste täitmine eeldab ametiisikute head informeeritust ja ettevalmistust. See tähendab eelkõige sõjaväelaste koolitamist, aga ka kultuuriväärtuste kaitsega tegelevate ametnike koolitamist ja ühiskonna teadlikkuse suurendamist. Sellel eesmärgil sõlmisid kultuuriministeerium ja kaitseministeerium 2008. aastal koostöömemorandumi ja korraldasid ühiselt 7.-8. 02.2008 Eestis rahvusvahelise konverentsi “Haagi konventsiooni teine protokoll – kuidas seda rakendada?”
Kultuuriministeeriumi juures tegutsenud relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse Haagi konventsiooni protokollide rakendamise ühiskomisjoni töö viidi 2021.a üle MKA pädevusse.
Eesti osales valitud liikmena Haagi konventsiooni II protokolli komitee töös aastatel 2019–2023. Eestit esindasidd Janika Turu muinsuskaitseametist ja Kristel Urke/Markus Hallang kaitseministeeriumist. Eesti ekspertidele pakkusid tuge Eesti alaline esindus UNESCO juures ja UNESCO ERK.