Programm “Inimene ja Biosfäär” (MAB)
UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ (“Man and the Biosphere” ehk MAB) kutsuti ellu 1971 aastal. Algselt oli selles 14 temaatilist alamprogrammi, mis kõik tegelesid inimese ja biosfääri vaheliste seoste teadusliku uurimisega teravnevate keskkonnaprobleemide ajastul. „Inimene ja biosfäär“ on valitsustevaheline teadusprogramm, mille peaeesmärk on üleilmselt tagada bioloogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosareng. Selleks tugineb programm ulatuslikule biosfääri kaitsealade võrgustikule, kuhu kuulub ligi 700 kaitseala erinevates suuremates ökosüsteemides. Tegemist ei ole tavaliste kaitsealadega, vaid piirkondadega, kus töötatakse välja lahendusi kestlikuks majandamiseks ja kus käsitletakse kohaliku kogukonna ja pärandkultuuri koosmõjusid loodusega. Sarnastel eesmärkidel loodi Lääne-Eesti saarestikku biosfääri kaitseala juba 1990. aastal. Kuna maailma eri loodusvööndites on säilinud igivanad teadmised ja oskused biosfääri kestlikust kasutamisest, seab MAB oma eesmärgiks niisuguste oskuste võimalikult laia tutvustamist ja kasutuselevõttu. MABil on ka täna mitu temaatilist alamprogrammi, näiteks kõrbete, mägipiirkondade, linnastute, saarte ja ranniku alamprogramm. Rohkem infot MABi kohta võib leida UNESCO veebilehelt ja Lääne-Eesti saarestiku biosfääriala kodulehelt.
Aastatel 2011–2015 ja 2017–2020 valiti Eesti programmi koordinatsiooninõukogu (MAB ICC) liikmeks, sellest aastatel 2018–2020 organisatsiooni büroo liikmeks. Eesti osales aktiivselt MAB strateegia (2015–2025) ja Lima tegevuskava väljatöötamisel. Eestit esindas UNESCO Eesti rahvusliku komisjoni nõukoja liige, geograafiakandidaat Toomas Kokovkin. Programmi tööd juhtivasse nõukogusse kuuluvad 34 riigi esindajad, kes valitakse ametisse neljaks aastaks. De facto otsustab MAB ICC ka uute biosfääri kaitsealade vastuvõtmise üle võrgustikku ja kinnitab kaitsealade perioodilised aruanded.