Näituse “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand” veebigalerii
Tere tulemast 2013. aastal toimunud üle-eestilise koolinoorte kunstinäituse “Elav, põnev ja kirev vaimne kultuuripärand” veebigaleriisse! Näitusel saab näha kodukoha vaimse kultuuripärandi uurimustel põhinevaid kunstitöid 33 koolist 14 maakonnast.
„Aastaring”
Ekke Tõnn Rütman (9)
Aegviidu kool
Harjumaa
juhendaja Kaire-Leen Varik
See töö näitab peretraditsioone, mis on noorele kunstnikule tähtsad. Kuna igal aastaajal on need erinevad, siis otsustas Ekke Tõnn nad kõik ausalt ülesse joonistada. Kuidas ja miks eelistada üht teisele, kui nad kõik on tähtsad ja kokku moodustavadki meie elu.
Selles töös valitseb harmooniat, sest pärand ja traditsioonid aitavad elada ning elu koosnebki väikestest toredatest traditsioonidest.
See on Ekke Tõnni ja tema pere lugu.
„Ristid ajas”
Ade Pärn (14), Maria Kraav (12), Margit Liiva (13)
Albu põhikool
Järvamaa
juhendaja Kersti Liivak
Albu põhikooli õpilastega külastame jõulupüha eel ikka oma kodukirikut. Käime lastega haudadel omastele küünlaid süütamas ja lähedasi meenutamas.
Järva-Madise surnuaed on rajatud 18. sajandil. Kirikut ümbritsevad malmristid, sepisristid ja üks kivirist. Meid köitsid kõige enam sepisristid. Eriti palju on 18. sajandi lõpust ja 19. sajandi algusest pärit sepisriste.
Alustasime nende ristide vaatlemisest ja hiljem pildistasime. Saime teada, et meie vallas oskas neid riste meisterdada päris mitu seppa. Otsisime huvitavaid sepisriste ja katsusime neid pintsli läbi teieni tuua.
“Laste mängud enne ja nüüd”
Anna-Liisa Soe (17), Anna-Liisa Mandli (17)
Antsla gümnaasium
Võrumaa
juhendaja Liivia Rebane
Uurimistöö käigus selgus, et esimese ja teise kooliastme õpilastel on suhteliselt kitsas mängude valik. Noored on naelutatud arvutite ja telefonide külge.
Kujutasime vanu mänge arvutis ja liisusalme telefonis. Töö on pisut irooniline. Lapsed mängivad meeleldi traditsioonilisi mänge, kui neid meelde tuletada ja koos mängida.
Uurimistöös tegime rea ettepanekuid: igal klassiõhtul võiks mängida ka vanemaid mänge, tuleks taastada mänguvahetunnid, kus vanemate klasside õpilased õpetavad noorematele mänge, mängujuhtide koolitamiseks võiks korraldada mänguringi.
Vanad mängud on väärtus ja tähtis vaimse kultuuripärandi osa.
„Lugudega puud”
Kärt Petser (18), Getter Tamme (17), Marit Tammaru (17)
Elva gümnaasium
Tartumaa
juhendaja Helle Saue
Valisime märksõnaks „loodus ja kodukant”. See on seotud Elva 2013. aasta metsapealinna ja kooli loodusenädala üritustega.
Õpilased kuulasid lugusid puudest, loodusest ja Elva linnast. Kohtuti huvitavate inimestega ja lugudega puud märgistati ise trükitud lintidega. Kirjutati muistendeid.
Elva linna vapil ja Elva gümnaasiumi logol on Arbi mänd. Õpilased korraldasid konverentsi „Mänd” ja esinesid referaatidega männipuu eri kasutusviisidest. Töötubades õpiti männikoore maalimist, käbidele kuldlõikelise spiraali joonistamist ja tõrva valmistamist.
Kunstitöö kajastab kõiki neid sündmusi.
„Lehmalüps Niidi talus“
Kaarel Niit (16), Kertu Lehtsaar (16)
Emmaste põhikool
Hiiumaa
juhendaja Eila Tõnisson
Paljud linnalapsed ei teagi, kuidas PIIM poodi jõuab. Meie sõnum on: ikka raske tööga maal taludes LEHMA LÜPSTES, kuid mitte enam käsitsi, vaid masinate abil.
Hiiumaa Niidi talu 19 lehma lüpstakse kaks korda päevas, piim viiakse Saaremaa piima- kombinaati ja sealt juba poodi. Eriolukorras lehmad lüpsmata ei jää, sest seda tööd oskavad kõik pere liikmed teha ka käsitsi.
Tehtud töö käigus sain huvitavaid teadmisi Niidi talu ajaloost ja rohkesti mõtteid, kuidas mina saaksin noore peremehena talu edendada ning vanu, esivanematelt päritud talupidamise traditsioone jätkata.
„Aabits”
Mirjam Aavik (14), Helena Štšerbina (14)
Hagudi põhikool
Raplamaa
juhendaja Aksella Piiliste
Valisime selle teema, sest tahtsime rohkem teada aabitsatega seotud vaimsest kultuuripärandist. Aabits on meie kõigi esimene kooliraamat.
Sõna aabits toob igaühel silme ette just tema enda esimese õpiku. Uurisime, millistest aabitsatest õppisid meie emad-isad ja vanaemad-vanaisad. Pildistasime aabitsaid oma kodudes ja kooli raamatukogus. Esimeste eestikeelsete aabitsate kohta leidsime pilte ja teavet internetist. Iga aabits on oma aja nägu.
Oma kunstitöös püüdsime kõik need „näod” üheks pildiks liita. Kujutasime aabitsat, mille abil õpime lugema oma emakeeles, kui hiigelsuurt alust, mis ühendab meid kõiki.
„Mee hind”
Anželika Plahhova (14)
Kiviõli kunstide kool
Ida-Virumaa
juhendaja Heli Kompus
Mesilaste pidamine on osa inimkonna vaimsest kultuuripärandist. See töö sai alguse kogenud mesiniku põnevatest pajatustest mesilaste elust. Ta näitas meile ka kõiki oma töövahendeid.
Mesinikud teavad, et esilasema on mesilaspere kõige tähtsam liige, kellega kõik teised arvestavad. Töö käigus sai mesilasperest vahend, mille abil kujutada kapitalistliku ühiskonna pahupoolt: kasumikeskset elu, kus pole kohta sõprusel ega abikäel, kus miljonid töötavad, et üksikud saaksid supelda rahas. Hõlptulu tagaajamine võib viia vanglatrellide tahagi.
Töö vastandab peamiselt emamesilast ja töömesilasi. See on kui Krõlovi valm ilma õpetliku lõputa.
„Eesti kodu”
Henri Heinsoo (14)
Krabi põhikool
Võrumaa
juhendaja Urve Konksi
Uurisin, kuidas on maakodu viimase 100 aasta jooksul muutunud. Kultuuri muutumine võtab 200 aastat, seega on oluline, millise elustiili kasuks otsustame meie, praegused õpilased, ja kuidas kasvavad tulevikus meie lapsed.
Veel 30 aastat tagasi oli põlluharimine ja loomade pidamine maal ainuvõimalik elustiil.
Praegu elatakse maal nagu linnas: hommikul tööle, õhtul koju ja magama. Kokkupuude loodusega piirdub autoaknast välja vaatamise või muru niitmisega. Aiatagused hektarid seisavad võsastunult. Linnainimesed tahavad aga elada aiaga majas.
Selles on suur vastuolu. Meie ülesanne on valida elustiil, mis kasutab ümbruskonna ressursse ja arendab keskkonda.
„Traditsioonilised rookatused”
Helerin Leemets (14), Joosep Bork (14)
Lihula muusika- ja kunstikool
Läänemaa
juhendaja Ivi Talzi
Eesti suurim roostik asub Läänemaal, Matsalu lahe kaldal, Kasari jõe suudmealal. Siinsest ilmastikule vastupidavast pilliroost on ehitatud katuseid ja see traditsioon jätkub ka tänapäeval. Roo kasutamine katusematerjalina on näide sellest, kuidas loodus ja kultuuripärand on tihedalt seotud.
Paljude siinsete hoonete ilmet on kujundanud ja kujundab see kohalik, kättesaadav materjal. Ehitusmeistrid on katuste valmistamise ja parandamise oskusi kandnud edasi põlvest põlve. Ajaga on need teadmised ja oskused täienenud.
Õpilased uurisid elumaju, kalurionne ja teisi rookatusega hooneid ning katuste ehitamist ennevanasti ja tänapäeval.
„Mäletad kui…”
Kristiina Kuningas (13), Anette Kull(14),
Kirke Maria Lepik (14), Brigitta Padrik (13), Carmel Pärn (14)
Miina Härma Gümnaasium
Tartumaa
juhendaja Ivika Hiis
Tartu on heade mõtetega ilus linn. Igal meist on selles linnas oma olulised kohad, mis on seotud mõne tähtsa sündmusega.
Meie töö jutustab kodulinnas Tartus veedetud päevadest, mille jooksul elame läbi igasuguseid olukordi, kurbi ja rõõmsaid. Perealbumeid vaadates näeme, et mõned paigad on tähtsad paljudele põlvkondadele, olles justkui sillaks mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Fotod aitavad meil mäletada olulisi inimesi ja hetki.
Oma töös kombineerisime taaskasutusmaterjale ja tänapäevast kunstitehnikat, mis sümboliseerivad säästlikku mõtteviisi ja kaasaegsust.
„Võrumaa päikeseloojang: mida toob homne päev?“
Liispet Jalandi (15), Keidy Schneider (15)
Mõniste kool
Võrumaa
juhendaja Marika Lepp
Taeva järgi on maarahvas läbi aegade ennustanud nii ilma kui ka tulevikku. Punavat loojangut on rahvasuu meie kandis tõlgendanud mitmeti: ühtedele ennustab see järgmiseks päevaks ilusat ilma, teistele tormi. Sagedased verevad loojangud talvel olevat aga rahutute aegade ja sõdade saadikud.
Liispeti uurimistöö, mille tulemused kajastuvad ka kunstitöös, käsitles taeva järgi ilma ennustamist. Liispetile meeldib taevast ja pilvi pildistada. Huvi atmosfäärinähtuste ja nendega seotud pärimuste vastu tekkis, kui ta oli teinud fotoseeria krooniga päikesest. Maal loojuvast päikesest sündis juba koostöös Keidyga. Töö kirkad ja kalgid värvid annavad edasi õhtutaeva äkilist ja lummavat olemust.
„Teadjamees”
Eliise Lall (14)
Nissi põhikool
Harjumaa
juhendaja Kaie Ehrpais
Valisin oma töö teemaks „meistrimees või teadjamees”, sest soovisin uurida lähemalt vanaisa maasikakasvatamise hobi. Tahtsin välja selgitada, mida ta teab ja oskab ning kust tema teadmised pärinevad.
Minu kunstitöös kajastuvad teadmised, oskused, töökus ja ajalugu.
Punased ja rohelised heegelahelad sümboliseerivad maasikataimi ja nende vilju. Fotod vanaisast, tema kätest ning maasikataimedest ja maasikatest räägivad tema lugu. Tööd väetab ning ergastab kohvipuru, mida vanaisa samamoodi oma maasikapeenardel kasutab. Mulle tundus põnev ja huvitav siduda see teema oma kunstitööga.
„Siit algab Ö-valitsus”
Kerli Kuusk (14), Kairi Laidmaa (14), Annely Kasela (15)
Orissaare gümnaasium
Saaremaa
juhendaja Katrin Vaher
„Ö” on köiki saarlasi ühendav häälik. Tundub, et see on meil geenides. Meie kodukoht, Orissaare, asub just seal, kus „Õ” asendub inimeste suus „Ö”-ga.
Suur Töll hoiab endiselt körgel saarerahva lippu, aga meie pakume välja idee, et saarlaste „Ö” väärib monumenti Väina tammi Saaremaa poolses otsas.
Oleme uhked selle üle, et meil selline pölvest pölve edasikanduv tunnus könes on.
Ega Saaremaale tulda päikese ja mere pärast, vaid ikka saarlaste muheda meele ja heliseva „Ö” pärast.
„Puu mängud”
Laura-Liisa Vikat (15)
Oru kool
Läänemaa
juhendaja Aive Nõupuu
Eestimaa loodus on imeline ja imeline on inimene selle looduse keskel. Nii on see olnud ammustest aegadest. Ja ammustest aegadest on meid ümbritsenud puud. Puud annavad varju ja sooja. Esimesed eluasemedki valmistati puidust. Esimesed mänguasjad meisterdati puidust.
Tänapäeva inimene ei ole õnneks puu ilu ja mängulisust unustanud. Olgugi et puidu töötlemise vahendid on muutunud ja inimese abimeheks on saanud mootorsaag, siis voolib inimene ikka puust imelisi olendeid ja kaunistab nendega oma koda. Lapsed saavad endale puust mänguasju ka tänapäeval. Selline kunst on imeline ja võimas, see on koostöö looduse endaga ja kestab õnneks ka kaasajal.
„Kuldne pärand“
Mari Pähnapuu (17), Siret Sild (17)
Parksepa keskkool
Võrumaa
juhendaja Merit Süving
Meie mõlema peres on heegeldatud ja heegeldamist õpetatud põlvest põlve. On tehtud linikuid, pitse ja palju muid ilusaid esemeid. See on oskus, mida tahaksime kindlasti jätkata ja õpetada ka enda lastele.
Lähtusime oma töös heegeldatud linikute lillemotiividest, mis on pärit meie peredest. Muster ja linikud on vanaemade käest. Kuld näitab väärtust ja meie austust selle vastu.
Heegeldamise valisime oma vaimse kultuuripärandi töö teemaks seetõttu, et käsitöö tänapäeva noortel inimestel ei ununeks. Soovime, et käsitööd tehtaks ka tulevikus ja et neid teadmisi ja oskusi antaks edasi nii nagu seda on tehtud meie peredes.
„Pärnumaa ehe“
Mery-Ly Saharenko (13), Ingrid Jürimäe (14)
Pärnjõe põhikool
Pärnumaa
juhendaja Maris Roost
Inspireerituna kultuuripärandi aastast valisime oma tööks uurida Pärnumaa ehteid, et tuua tarbekunsti kaudu tänapäeva noortele lähemale meie oma kultuur, etnograafia ja sümboolika.
Sõlgedel on eesti rahvuslikus ehistöös tähtis koht. Uurisime lähemalt Pärnumaa ehteid (sõlg, prees jne) ja küsitlesime vanemaid inimesi. Järgnes kavandikonkurss, kus hindasime leidlikkust luua eesti rahvakunsti pärandist inspireeritud kunstiteos.
Õpilased valisid välja kõige paremad kavandid ja nende autorid valmistasid suure ühise töö. Tööle lisasid nad savist vormitud glasuuritud sõled.
„Kevadine jõujook”
Anna-Liisa Suurniit (16), Õnne Maasik (16), Liis Vestrik (16)
Põlva ühisgümnaasium
Põlvamaa
juhendaja Vesta Naruski
Põhjamaa talve järel on meie esiisad ja -emad end kevadel kosutanud puude värske mahlaga ― kasemahla või vahtramahlaga. Kasemahl on elueliksiir, mille koostisaineteks on loodus aastasadade jooksul aeglaselt ja hoolikalt valinud kõik vajaliku, et puu suudaks talvisest surmaunest taas elule ärgata ja kestma jääda. Kasemahla tikkamine kuulub looduse ja ilmaruumiga seotud vaimse kultuuripärandi hulka.
Meie kunstitöö sõnum on, et tuleks taas avastada side loodusega ning leida uusi maitseelamusi ja naudinguid.
„Kolme põlvkonna tantsupeod”
Artur Lõhmus (16)
Palupera põhikool
Valgamaa
juhendaja Marika Viks
Minu uurimustöö räägib minu pere näitel sellest, kuidas on peod ja peol käimine muutunud läbi kolme põlvkonna, viimase 60–70 aasta jooksul.
On huvitav teada, kuidas minu isa ja vanaisa oma noorusajal pidudel käisid, kuidas inimesed välja nägid, millise muusika järgi tantsiti ja milline oli tehnika. Võrdlen seda tänapäevaga, kui on minu kord nooruspõlves pidutseda.
Meie pere inimesed on üldse palju pidudel käinud ja üritusi korraldanud. Uurida jääb veel palju, sest isal-vanaisal ei tule kohe kõik meelde ja on neidki hetki, mida ei taha avaldada.
„Esivanemate pesupäev”
Katre-Helena Põld (14), Alex Mägi (14)
Pärnu- Jaagupi gümnaasium
Pärnumaa
juhendaja Virve Lohu
Soovime oma kunstitööga näidata, et esivanemate jaoks ei olnud pesu ainult tarbeese, ja tuua esile lisaväärtust, mis anti pesule, kaunistades seda käsitööga. Pesu kaunistamine ja perenaise käte hool selle puhtuse eest hoolitsemisel kandis edasi midagi isiklikku, väärtustas selle kasutajat.
Kunstitöös kasutatud päevatekkide pitsid on heegeldanud Viljandimaalt pärit ja Pärnu-Jaagupisse kolinud Liisa Härg 1920ndatel aastatel. Fotodel kasutatud tööriistad on Pärnu-Jaagupi koolimuuseumi eksponaadid ja on kogutud ümberkaudsetest taludest.
Edasiantud väärtused: ilu, puhtus, kuuluvus.
„Portree pitskraega neiust”
Meribel Melnits (14)
Pärnu ühisgümnaasium
Pärnumaa
juhendaja Marika Ristmäe
Minu uurimuslik loovtöö „Pitskrae lugu ajas” sündis seetõttu, et taas on hakatud kandma ilukraesid: nii pitsist kui ka kangast, küll litrite, küll võltskalliskividega kaunistatult. Ilukraesid on hinnatud ja kantud alates 16. sajandist.
Ilukraesid valmistati ka meie vanaemade noorusajal, 20. sajandi esimesel poolel. Sellest sain teada küsitluste kaudu.
Rikkalikku pitskraed kandva noore neiu portree on tagasivaade 20. sajandi algupoolde, mil on võetud üles foto, mille järgi valmis maal. See portreemaal ühendab minevikku olevikuga ning vana- ja kaasaegset.
„Kaunilt värvitud lihavõttemunad”
Kristofer Muškof (13), Elise-Ann Ojavere (19)
Rakvere Lille kool
Lääne-Virumaa
juhendaja Ene Udevald
Vaimne kultuuripärand on olemuselt kollektiivne. See loob ühtsustunde ja liidab inimesi kogukondadeks. Ka Rakvere Lille kooli õpilased ja töötajad moodustavad väikese kogukonna.
Tööd tutvustab meie kooli igakevadist munade värvimise traditsiooni. Koolis tehtud uurimusest selgus, et Rakvere kandis on varem värvitud muna sibulakoortega ja seda tehakse ka praegu. Need jäävad kaunid ja pilkupüüdvad, on seotud lapsepõlvekodu ja põlvest-põlve edasi antud perekonnatraditsioonidega.
Selleks, et mõni oskus kuuluks kogukonna kultuuripärandi hulka, ei pea seda valdama kõik kogukonna liikmed. Kes oskab, annab oma teadmisi edasi neile, kes tahavad õppida.
“Mälestused laual”
12 õpilast vanuses 14-16 aastat
algne idee Anni Kasikov, Anett Lessuk
Rakvere reaalgümnaasium
Lääne-Virumaa
juhendaja Heidi Reisi
Kui küsida õpilastelt, mis on pärand, saab vastuseks enamasti maja, auto, suvila või ehted.
Mis on aga vaimne kultuuripärand? Pikk paus, mõni niheleb, tekib piinlik vaikus. Vihje kodustele kommetele, tavadele, oskustele… Hakkab tulema: vanaema õunapirukas, puuriida ladumine, saunas käimine, leivategu…
Need kõik on OSKUSED ja TEADMISED, mida antakse edasi põlvest põlve. Igal perekonnal ja kogukonnal on oma tavad ja need on TÄHTSAD KA PRAEGUSEL AJAL.
Üheksandate klasside õpilased mõtlesid oma pere traditsioonidele ja kommetele ning põimisid need üheks kunstitööks.
„Oma kodu läbi aja”
Annika Otsar (14)
Ruila põhikool
Harjumaa
juhendaja Ülle Palumets
Eestlased on maarahvas, kes on oma kodu ikka oma kätega rajanud. Vanades talumajades võib märgata erinevatele ajastutele omaseid ehitusviise ja materjale. Iga põlvkond on püüdnud säilitada esivanemate tehtust selle, mis veel terve, taastada selle, mis remonti vajab ja luua ise midagi juurde.
Ka meie suguvõsas on üks selline vana maja, mida pärandatakse põlvest põlve. Pärijaks on tavaliselt pere vanim poeg või tütar, juhul kui peres poega ei ole. Iga järgmine põlvkond püüab maja korrastada ja edasi ehitada. Igaüks saab õppida sellest, kuidas esivanemad on kodu kujundanud ja ehitanud, ning hoida seda maja nii, et selles saaks elada ka tulevased põlved.
„Salme kool 25”
Kadri Pruul (16), Angela Kiil (15)
Salme põhikool
Saaremaa
juhendaja Tiia Kobin
Väärtuslik osa ühe väikese Eesti kooli vaimsest kultuuripärandist kajastub kirevate kildudena meie töös. Soovisime esile tuua seda, millega meie koolis tegeletakse, mis on meile tähtis ja väärtuslik. Töö kujutab koolis antavaid oskusi ja teadmisi. Valisime selle teema, kuna soovisime teha koolile 25. aastapäevaks kingituse.
Tööd kavandades lähtusime eelnevalt uuritud kooli ajaloost, aastapäevale pühendatud kunstinäituse töödest ja arheoloogide erakordsest leiust ― Salme muinaslaevast. Töö raami kujundasime meie kooli tunnuslausest „Tõllu tugevus, viikingite visadus, esiisade tarkus kahe mere vahel”.
„Vaadata pärandit”
Greth-Ann Loog (16), Gerli Liloson (16)
Tallinna Arte gümnaasium
Harjumaa
juhendaja Eneli Šank
Vaatame läbi akna. Esmapilgul näeme oma kõige suuremat pärandit ― loodust. Hästi säilinud loodus on üks Eesti omapärasid. Kui vaadata ligemalt, hakkab aga iga aknaklaas oma juttu rääkima. Kui vaadata klaase õiges järjekorras, koorub neist terve lugu.
Eestlastel on palju ilusaid traditsioone, mida pärandada. Neist võiks nimetada laulu- ja tantsupidu, kevadpühi ning „Teeme ära!” talgupäevi. Peale selle pärandame ka palju kogukonnakeskset nagu rahvamuusika või leivategu. Kahjuks on ka selliseid traditsioone nagu jaanipäev, mis on kaotanud oma võlu, sest põlvest põlve edasiantud kommete asemel seostub sellega hoopis rohke alkholi joomine.
Illustratsioon muinasjutule „Баба-Яга”
Ksenija Mitkevitsh (17)
Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium
Harjumaa
juhendaja Polina Žukova
Selle tööga tahab autor avada vene rahva muinasjuttude sisemist ja välist ilu. Rahvakultuuri teadvustamine ja õpetamine on noore põlvkonna üldise harimise lahutamatu osa. Autor uuris põhjalikult vene muinasjutte. Ta küsitles ka esimese klassi õpilasi. Selgus, et nende lemmiktegelane vene muinasjuttudes on Баба-Яга. Nii tekkis idee väljendada kunstis laste arusaamu maailmast.
Muinasjutud õpetavad keelt, kultuuri ja sotsiaalset käitumist. Laps vajab sümbolite keeles antud nõuandeid, mis aitavad tal ohutult kasvada ning küpseks saada.
Töö käigus õppis autor paremini tundma oma rahva folkloori, mis omakorda aitab mõista ja väärtustada ka teiste rahvaste kultuure.
„Aja mõju”
Aleks Sakson (16), Maria Teresa Kalmet (16)
Tallinna Õismäe gümnaasium
Harjumaa
juhendaja Ave Lipping
Eesti on meie kodu. Eesti silmad on näinud palju õnne ja kurbust. Eesti kõrvad on kuulnud mitmeid keeli, mõne neist ka omaks võtnud. Eesti nahk on kaetud armide ja haavadega. Mõned kasvavad kinni ja kaovad ning ununevad ajaga, mõned jäävad meiega alatiseks.
Möödunud aeg ja riigi saatus vorminud vaimset kultuuripärandit, mida me edasi kanname ja järgmistele põlvkondadele pärandame. Vaba riigina saame rohkem kui varem määrata, mis meie vaimu kasvatab ja mida me väärtuslikuks peame. Me oleme enda üle uhked ja nüüd on meie aeg särada.
„Kooliteed”
Brita Randaru (16), Marta Mikkor (16), Laura Rink (16)
Tääksi põhikool
Viljandimaa
juhendaja Külli Hiiemäe-Metsar
Meie uurisime nelja põlvkonna koolitee erinevusi. Seda, kui pikk oli tee kooli, mis aastal mindi kooli ja milline oli riietus.
Otsustasime kujutada pildil Brita perekonna lugu: Brita enda, tema ema, vanaema ja vanavanaisa kooliteed. Leidsime palju sarnasusi ja erinevusi. Kõigil peale ema oli koolini kolm kilomeetrit. Ainult Brita ema pidi kandma kohustuslikku koolivormi. Kõigi koolitee läks mööda mõnest veekogust: vanavanaisal ja vanaemal Reiu jõest, emal Tääksi järvest ning Brital Ülde tiigist.
Vaime kultuuripärand peegeldub selles, et igal ajal on kooliharidus olnud kohustuslik, on olnud oluline olla haritud ning on õpitud emakeelt, kohalikku kultuuri ja kombeid.
„Munapüha ehk kevadpüha”
Kristiina Kõrve (12)
Vasta kool
Lääne- Virumaa
juhendaja Lende Saluvee
Kevadpüha, munapüha, lihavõtted ja üles-tõusmispüha ― heal lapsel mitu nime. Kunstitöö lähtub eelkõige kahest esimesest nimetusest.
Mulle meeldib munadepühaks koos oma vana-emaga mune värvida.
Pildil sümboliseerivad roheline rohi, lilled ja liblikad kevadet. Mune värvides värviti hall kevade värviliseks ning tähistati nõnda looduse tärkamist ja taassündi. Muna on vana sigivuse, sünni, elu ja õnne sümbol. Munad, jänes ja tibud tähistavad samuti uue hea sündi. Looduse tärkamisele viitavad lisaks värvilistele munadele ka hiirekõrvus puud.
„Meie, inimesed”
Elis Marii Viltsin (15), Roos-Marii Pavelson (15)
Viimsi keskkool
Harjumaa
juhendaja Kaja Koost
Oma tööga tahame öelda, et tihti ei väärtusta noored vanu traditsioone ja uskumisi, kuna meil pole selleks motivatsiooni või vajadust. Siiski käivad meiega kaasas väikesed asjad, nagu jaanitule süütamine või laulupeole minek. Noored ei näita alati välja, kui palju see tähendab.
Pildil kujutavad tamm ja tema juured seda, et meie kultuuri juured on sügaval ja et see on püsiv. Punkar ja kalurid esindavad erineva suhtumise ja väärtushinnangutega inimesi. Pildil on isa, kes õpetab oma pojale kalapüüdmist ― põlvest põlve edasi antud tarkust. Rändrahn sümboliseerib kindlustunnet, kuid kannab endal meie mõttesegaduse märke. Rahnu sisse vaadates on näha, et see, mis on väljaspool, ei ole alati kõige tähtsam.
„Mootorrattad suguvõsas”
Elisabeth Toom (16)
Viljandi gümnaasium
Viljandimaa
juhendaja Ene Runing
Meie pere on läbi mitmete põlvkondade ühendanud mootorrattad. See sai alguse juba vanavanavanematest.
Vanavanaema oli postiljon ning külgkorviga mootorratas oli kiire ja tõhus abivahend nii igapäevaelus kui ka tööl. Vanaema ja vanaisa on motikaga käinud koolis ja sõidutanud lasteaeda mu ema ja onu. Minu isa on saavutanud medaleid erinevatel võistlustel.
Mootorrattahullus on kandunud edasi minule, kahele vennale ja õele. Oleme osalenud võistlustel ja pole just viimaste sekka jäänud.
Mootorrataste areng on hämmastav: ise ehitatud sääreväristajatest ja punnvõrridest kuni täiusliku tänavasõidu mootorratta Enduroni ja minu lemmiku KTM-ni.
„Leivategu”
Anna-Liisa Sääsk (13), Inessa Saarits (12)
Viljandi kunstikool
Viljandimaa
juhendaja Tatjana Anniko
Rukkileib on eestlastele alati olnud väga tähtis. Talirukist on kasvatatud muinaskihelkondade ajast alates. Rukkileib on tervislik ja juurviljade kõrval on see olnud põhitoit.
Leiba tehti omakasvatatud viljast, oma kätega, hoole ja armastusega. Leivategemise kunsti hoitakse siiani au sees, proovitakse vanu ja uusi retsepte, laenatakse juuretist.
Meie kodu lähedal Olustvere mõisas on peale ilusa mõisahäärberi ja pargi restaureeritud ka mõisaaegsed töökojad. Seal on vana magasiait, kus minu ema sõbranna Eelika küpsetab leiba, võtab turiste vastu ja õpetab leiba küpsetama.
Ka minu ema teeb nüüd ise leiba. Kodus küpsetatud leiva lõhn on imeline, sooja leiva maitse eriline.
„Munapüha”
Merili Grüntal (12), Merily Pool (11), Kärt Tamm (12)
Vändra gümnaasium
Pärnumaa
juhendaja Maiga Tamm
Munapüha ehk kiigepüha on vana kevadpüha, armas ja tähtis püha. Valisime selle teema, sest tööd alustades olid pühade ukse ees ja soovisime neist rohkem teada.
Meie jaoks oli uus ja huvitav see, kuidas varem mune värviti. Veel õppisime uusi mänge, enne teadsime ainult munakoksimist.
Oma kunstitööga tahame anda kõigile edasi seda rõõmu, mis tekib kevade saabumisel, nendeks pühadeks valmistumisel ja neid kodus tähistades. Kuna meile seostuvad kevadpühadega eelkõige jänesed, tibud, munad, pajutibud ja kevadlilled, kujutasime neid kõiki ka oma kunstitööl.
Pilte tööde ettevalmistamisest saab vaadata siin.
Taustteavet projekti “Elav, põneb ja kirev vaimne kultuuripärand” kohta saab lugeda siin.