Maailmapärand

UNESCO käsitleb maailmapärandina erakordse ülemaailmse väärtusega kultuurilisi ja looduslikke paiku, rõhutades inimese ja looduse vahelisi suhteid ning vajadust nendevahelise tasakaalu säilitamiseks.  

Idee luua liikumine erakordse ülemaailmse väärtusega paikade rahvusvaheliseks kaitseks tekkis pärast I maailmasõda. Oluline verstapost idee teostumise käigus oli Egiptuse valitsuse otsus luua Aswani pais, mis ujutanuks üle oru iidsete Abu Simbeli templitega. 1959. aastal, pärast Egiptuse ja Sudaani valitsuste palvet, otsustas UNESCO alustada rahvusvahelist kampaaniat templite päästmiseks. Abu Simbeli ja Philae templid võeti tükkideks ja püstitati taas ohupiirkonnast väljaspool. Kogu kampaania maksumus oli ligi 80 miljonit USA dollarit ning asjaolu, et umbes pool sellest tuli vähemalt 50 erinevalt maalt, näitas rahvusvahelist huvi ja püüdu kaitsta erakordse kultuurilise väärtusega paiku. See edukas kampaania pani aluse järgnevatele Veneetsias, Moenjodaros Pakistanis ning Borobuduris Indoneesias. Rahvusvaheline huvi ja koostöö viis välja ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsiooni vastuvõtmiseni UNESCO peakonverentsil 1972. aastal.

 Konventsioonis mõistetakse kultuuripärandi all:

• mälestisi: arhitektuuri-, monumentaalskulptuuri ja maalikunsti teoseid, arheoloogilist laadi elemente või struktuure, raidkirju, koobaselamuid ja elementide gruppe, millel on erakordne ülemaailmne väärtus ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast;
• ansambleid: isoleeritud või ühendatud ehitiste gruppe, mille arhitektuur, terviklikkus või seos maastikuga omab erakordset ülemaailmset väärtust ajaloo, kunsti või teaduse seisukohast;
• vaatamisväärseid paikkondi: inimkäte loomingut või inimese ja looduse ühisloomingut, samuti alasid, kaasa arvatud arheoloogilised vaatamisväärsused, millel on erakordne ülemaailmne väärtus ajaloo, esteetika, etnoloogia või antropoloogia seisukohast.

Konventsioonis mõistetakse looduspärandi all:

• looduslikke mälestisi, mis koosnevad füüsilistest ja bioloogilistest moodustistest või nende moodustiste gruppidest, millel on erakordne ülemaailmne väärtus esteetika või teaduse seisukohast;
• geoloogilisi ja füsiograafilisi moodustisi ja täpselt piiritletud alasid, mis kujutavad endast ohustatud looma- ja taimeliikide areaale, millel on erakordne ülemaailmne väärtus teaduse või konserveerimise seisukohast;
• looduslikke vaatamisväärsusi või rangelt piiritletud looduslikke alasid, millel on erakordne ülemaailmne väärtus teaduse, konserveerimise või loodusliku ilu seisukohast.