Kuidas UNESCO töötab?

Organisatsioon toimib peakonverentsi, täitevkogu ja sekretariaadi koostöös.

Kahe aasta tagant toimuv peakonverents on UNESCO kõrgeim organ, mis kujundab organisatsiooni poliitika ning võtab vastu soovitusi, deklaratsioone ja konventsioone. Kõigil UNESCO liikmesriikidel on õigus olla peakonverentsil esindatud oma delegatsioonidega ning igal riigil on üks hääl. Peakonverentsil määratakse kindlaks järgmiste aastate töösuunad, programm ning eelarve ning valitakse esindajad täitevkogusse ja teistesse organisatsiooni valitavatesse organitesse. Iga kuue aasta tagant võtab peakonverents vastu keskpika strateegia, mis sisaldab  strateegilisi eesmärke ja oodatavaid tulemusi organisatsiooni töö kohta.

58 liikmesriigi esindajatest koosnev   täitevkogu arutab peadirektori esitatud organisatsiooni programmi ja eelarvet ning edastab need soovitustega peakonverentsile. Täitevkogu suunab programmi elluviimist peakonverentside vahelisel perioodil ning annab ka peakonverentsile soovitusi organisatsiooni uute liikmesriikide vastuvõtmiseks. Täitevkogu koguneb korralistele istungitele vähemalt neli korda kahe aasta jooksul. Täitevkogu liikmed valitakse neljaks aastaks. Eesti oli täitevkogu liige aastatel 2013-2017.

Programmi elluviimisega tegeleb Pariisis töötav UNESCO sekretariaat, kuhu püütakse kaasata võimalikult paljude liikmesriikide kodanikke. Sekretariaati juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse peakonverents täitevkogu ettepanekul neljaks aastaks. Hetkel on UNESCO peadirektor Audrey Azoulay. Peadirektor valmistab ette organisatsiooni programmi ja eelarve eelnõu; koostab ja edastab liikmesriikidele ja täitevkogule organisatsiooni tegevuse perioodilised aruanded. 

UNESCO sekretariaat teeb koostööd liikmesriikides asuvate rahvuslike komisjonidega, Pariisis asuvate alaliste esindustega ning valitsusväliste organisatsioonidega, mis on sõlminud UNESCOga ametlikud sidemed.

UNESCOl on mitmeid regionaalseid büroosid ja instituute, mis paiknevad üle maailma.